Mis Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 oli realiseeritud ja mis ei ole?

 Olles lugenud umbes 8 aastat vana dokumendi infotehnoloogia arendamise kava kohta Eestis aastaks 2020, saate esile tuua mõned punktid, mis rakendati, ja need, mida kas ei rakendatud või pole tehtud piisavalt hästi. Selles artiklis märgin ühe punkti, mis mul õnnestus ellu viia, ja üks, mis ei õnnestunud piisavalt hästi teha.

"Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad."

Alustame heast. Osas 2.1.3 märgiti, et enamik teenuseid ja kaupu erinevatest valdkondadest on peaaegu kõigile kättesaadavad väga lihtsalt ja mugavalt. Märgiti, et kõik need teenused peaksid olema igal ajal kättesaadavad. Samuti märgiti, et inimestel peaksid alati olema kõik andmed kaasas ja nad peaksid olema hästi kaitstud. Võin omast kogemusest öelda, et kõik need punktid on täielikult ellu viidud. Praegu võib inimene praktiliselt kodust mitte lahkuda ja paljusid asju arvuti abil teha. Hetkel saate Interneti kaudu tellida erinevaid teenuseid alates kodu koristamisest kuni söömise ja mitmesuguste kaupade koju toomiseni. Paljud vajalikud toimingud, nagu dokumentide sammine ja vormistamine, arsti vastuvõtule registreerimine ja erinevate teenuste eest tasumine, on hõlpsasti teostatavad arvuti abil. Eesti on viimastel aastatel Interneti -teenuste valdkonnas hästi arenenud. Nüüd peab peaaegu iga meie valdkonnas tegutsev ettevõte kasutama infotehnoloogiat edukaks tööks ja klientide otsimiseks . Samuti on täidetud punkt, mis kirjeldab asjaolu, et inimestel peaksid olema kõik oma andmed kaasas ja usaldusväärse kaitse all. Praegu on hea näide sellest, et vaktsineeritud inimesed ei peaks kaasas kandma füüsilist vaktsineerimist tõendavat dokumenti. Enamik neist esitab selle dokumendi oma telefoni kasutades. Enamik juhtivaid elektroonikaseadmete ja nende jaoks mõeldud tarkvara tootjaid pöörab palju tähelepanu kasutajaandmete privaatsusele ja turvalisusele. Kõik failid, fotod ja muud andmed on turvaliselt salvestatud kasutajate seadmetesse või pilve. Samuti pole enam vajadust paroole meelde jätta ega nende jaoks märkmikku omada, kuna praegu on palju võimalusi paroole oma seadmetesse paroolikaitse või biomeetria alla salvestada.

"Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e- poodidest."

Esitatud nimekirjast on raske märkida täiesti täitmata eset, kõik ülesanded on ühel või teisel määral täidetud. Ainus punkt, mida ei ole täielikult rakendatud, on punkt 2.1.2. See tähendab, et inimesed on infotehnoloogia arengu tõttu muutunud targemaks ostjaks, et inimesed on hakanud oma raha eest rohkem kasu saama, näiteks nutimaju kasutades ja Interneti kasutades oste tegemiseks. Usun, et see ülesanne on osaliselt täidetud, kuna on inimesi, kes võtavad toodete valikut väga tõsiselt ja kasutavad parimate toodete valimiseks Internetti. Sellest hoolimata ei usalda paljud inimesed endiselt e-poodile täielikult , kuna kardavad saada endale sobimatut toodet või saada petta. Usun, et teatud hulgast inimestest on sellest hoolimata saanud targemad ostjad, kuid usun, et võime oma raha tõhusalt kulutada ei sõltu nii palju infotehnoloogia võimalustest kui inimestest endist. Inimestele on antud palju võimalusi Interneti abil enda jaoks parimaid teenuseid ja tooteid valida, kuid paljud lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Usun, et ülesanne pakkuda inimestele tehnilisi võimalusi parimate teenuste valimiseks on täidetud, kuid mitte kõik inimesed seda kasutavad.